Joonistamine ja värvimine ei ole lapse jaoks üksnes lõbus ajaviide. Iga sirgeldus, värvitud pilt ja paberile loodud tegelane aitab arendada oskusi, mida läheb vaja nii õppimisel kui ka igapäevastes tegevustes. Seejuures ei pea valmis pilt olema täiuslik ega isegi äratuntav. Kõige olulisem on loomisprotsess, katsetamine ja sellest saadav rõõm.

Joonistamine arendab peenmotoorikat

Pliiatsi, kriidi või viltpliiatsi käes hoidmine ning sellega erinevate joonte ja kujundite tegemine tugevdab lapse käe- ja sõrmelihaseid. Aja jooksul muutuvad liigutused järjest täpsemaks ja kontrollitumaks. Need oskused loovad hea aluse kirjutama õppimiseks, kuid on vajalikud ka paljudes igapäevastes tegevustes, näiteks nööpide kinnitamisel ja söögiriistade kasutamisel.

Paraneb käe ja silma koostöö

Joonistades õpib laps suunama käe liikumist selle järgi, mida ta näeb ja paberile luua soovib. Värvides harjutab ta piirjoonte jälgimist, vabal joonistamisel aga kujundite ja nende paiknemise tajumist. Käe ja silma koostöö areneb järk-järgult ning toetab hiljem nii kirjutamist, lugemist kui ka paljusid teisi täpsust nõudvaid tegevusi.

Joonistamine toetab keskendumist ja järjepidevust

Pildi loomine innustab last ühe tegevuse juures püsima, valikuid tegema ja oma ideed samm-sammult ellu viima. See õpetab kannatlikkust ning pakub võimalust harjutada alustatu lõpule viimist. Joonistamine võib olla ka mõnus rahulik tegevus päeva toimekamate hetkede vahel. Seejuures ei pea laps pikalt paigal istuma, sest ka mõni minut keskendunud tegutsemist on väärtuslik.

Loovus ja kujutlusvõime saavad areneda

Paberil võib kõik olla võimalik. Laps saab välja mõelda uusi tegelasi, paiku ja olukordi ning katsetada julgelt värvide ja vormidega. Vaba joonistamine õpetab, et alati ei ole olemas ainult üht õiget lahendust. Nii areneb lisaks kujutlusvõimele ka iseseisev mõtlemine ja oskus leida oma ideede teostamiseks erinevaid võimalusi.

Pilt aitab väljendada mõtteid ja tundeid

Lapsel ei ole alati lihtne oma kogemusi või emotsioone sõnadesse panna. Joonistamine annab talle veel ühe võimaluse ennast väljendada ja olulisi sündmusi läbi mängida. Pildi üle vesteldes tasub vältida sellele ise tähenduste omistamist. Selle asemel võib küsida avatud küsimusi, näiteks „Kas tahad mulle oma pildist rääkida?“ või „Mis siin toimub?“.

Loomine kasvatab enesekindlust

Ise loodud pildi valmimine annab lapsele eduelamuse. Ta saab teha iseseisvaid valikuid ning näha, kuidas tema mõte paberil kuju võtab. Täiskasvanu saab enesekindlust toetada, pöörates tähelepanu lapse ideedele, katsetustele ja pingutusele. Näiteks „Mulle meeldib, kuidas sa neid värve koos kasutasid“ on sisukam tagasiside kui lihtsalt „Väga ilus!“.

Kuidas last joonistama julgustada?

Joonistamisest võiks kujuneda vaba ja rõõmu pakkuv tegevus, kus laps ei pea kartma eksimist. Selle toetamiseks saab teha mõne lihtsa valiku:

• Hoia paber ja joonistusvahendid lapsele nähtavas ning kättesaadavas kohas.
• Vali lapsele kvaliteetsed ja eakohased joonistusvahendid. Nendega on mugavam töötada ning õnnestunud lõpptulemus pakub lapsele rohkem rõõmu ja eduelamust.
• Paku katsetamiseks erinevaid vahendeid, näiteks värvipliiatseid, vahakriite ja viltpliiatseid.
• Paku vaheldumisi värvimispilte vaba joonistamise ja ühiste loovülesannetega.
• Lase lapsel ise valida, mida ja milliste värvidega ta joonistab.
• Väldi pildi parandamist või pidevat ette näitamist, kuidas midagi „õigesti“ teha.
• Küsi valmis pildi kohta avatud küsimusi ja kuula lapse enda selgitusi.
• Joonistage vahel koos, kuid laske kummalgi luua oma pilt.

Joonistamiseks ei ole vaja erilist annet ega keerulisi vahendeid. Piisab paberist, mõnest värvist ja võimalusest vabalt katsetada. Iga joonistus toetab lapse arengut omal moel, isegi kui valmis pilt näib esmapilgul vaid värvilise sirgeldusena.